Praegu on liitiumioonakud muutunud üheks kõige sagedamini kasutatavaks akuks, mida kasutatakse laialdaselt sellistes valdkondades nagu elektrisõidukid ja mobiilseadmed. Liitium-ioonakud seisavad aga endiselt silmitsi selliste probleemidega nagu energiatihedus, laadimis- ja tühjenemiskiirus ning ohutus, mistõttu on järgmise põlvkonna akude arendamine teaduses kuum teema.
Tulevikus võivad järgmise põlvkonna akud kasutusele võtta järgmised tehnoloogiad:
1. Tahkispatareid: võrreldes traditsiooniliste vedelate elektrolüütidega kasutavad tahkisakud tahkeid elektrolüüte, mis võivad parandada aku ohutust ja energiatihedust.
2. Metallist õhkpatarei: metallist õhkpatarei kasutab elektrienergia tootmiseks metalli ja hapniku vahelist reaktsiooni, seega on sellel kõrge energiatihedus. Kuid metallist õhkpatareide laadimis- ja tühjendusprotsess võib põhjustada elektroodi materjali kadu, mistõttu on kaubandusliku rakenduse saavutamiseks vaja see probleem lahendada.
3. Naatriumioonakud: naatriumioonakud koosnevad peamiselt naatriumiioonidest ja elektrolüütidest. Võrreldes liitiumioonakudega on naatriumi sisaldus suurem ja odavam, mis võib vähendada akude tootmiskulusid. Naatriumioonakude energiatihedus on aga endiselt suhteliselt madal ja nende jõudluse parandamiseks on vaja täiendavaid uuringuid.
Lühidalt öeldes on järgmise põlvkonna akutehnoloogia arendamise tulevikuväljavaated väga laiad ning teadlased uurivad pidevalt uusi materjale ja tehnoloogiaid, et saavutada tõhusamad, ohutumad ja keskkonnasõbralikumad akud.